Euroopa on WMO piirkondade kõige kiiremini soojenev regioon: alates 1980. aastatest on Euroopa keskmine temperatuur tõusnud 0,5 °C kümne aasta kohta, mis ületab ülemaailmset keskmist enam kui kaks korda.
2022. aasta keskmisest soojemat ilmastikku Euroopas mõjutas peamiselt õhuringlus atmosfääris, täpsemalt Põhja-Atlandi ostsillatsioon, mida kirjeldav NAO indeks oli jaanuarist märtsini positiivne (tuues kaasa pehme talve Põhja-Euroopas ning põuase ja ilusa ilma Vahemere ümbruses). Suvel laius üle Põhja-Atlandi keskosa, Lääne- ja Kirde-Euroopa kõrgrõhkkond, mis panustas rekordiliselt sooja ja kuivapoolse suve kujunemisesse. Sügisel tõi võimas madalrõhkkond, keskmega Islandist lõunas, Euroopasse soojemat õhku keskmisest soojemalt Atlandi ookeanilt ja Edela-Euroopast.
2022. aasta keskmine õhutemperatuur Euroopas jäi mõõtmisajaloo teise ja neljanda kõige soojema aasta vahele, ületades 1991-2020 keskmist 0,79 °C (enamikus Euroopast enam kui 0,5 °C) ja 1961-1990 keskmist 1,83 °C. Suurimad kõrvalekalded registreeriti Arktika Euroopa osas ja Edela-Euroopas (kus aasta keskmine temperatuur ületas 1991-2020 keskmist 1 °C). 2022. aastal oli Euroopas rekordiliselt soe suvi (kui arvestada vastava aastaaja anomaaliaid alates aastast 1950).
-
Otsetee raportile: State of the Climate in Europe 2022
-
Loe ka Keskkonnaagentuuri avaldatud pressiteadet.
-
Meenutuseks: Olulisimad ilmasündmused Eestis 2022. aastal